Personaalsete õpikeskkonnad, nagu nimigi ju mõista annab, on mõeldud ikkagi õpilasele – selle peab looma õpilane, seda peab pidama õpilane ja ka järeldused õpitust peab tegema õpilane. Õpetaja saab ainult kõrvalt nõu anda ja soovitusi jagada. Ehk siis, minu seisukoht on, et see sobib ideaalselt mitteformaalse õpiprotsessi juurde. Koolides toimuvat õpiprotsessi, mis on seotud tunnistuste, kindlaks määratud kriteeriumite jmt on väga keeruline kokkusulatada personaalse õpikeskkonnaga. See ei ole võimatu, kuid ma kardan, et sellega seonduks palju nö punnitamist ja ka läbijõudnute protsent ei pruugi olla teab kui suur. Samas õpilase enda jaoks või siis näiteks lõputöö (või mõne muu protsessi, mis “tiksub” läbi terve õppeprotsessi) teostamiseks, on tegemist vägagi hea lahendusega. Kui veel õppejõu poolelt vaadata siis selline avatud keskkond sobib ka vägagi hästi õppematerjalide ülessepanemiseks, kuid õppeprotsessi on selles raske läbiviia.

Kui aga selle konkreetse kursuse kohta midagi öelda siis esiteks tahaks kiita õppejõude kiire tagasiside eest – kindlasti on see kiireima (ja seejuures mitte selline ülekäe visatud vaid läbimõeldud ja asjalik) tagasisidega kursus, millel ma olen osalenud (kindlasti esimene e-kursuste seas ja üks esimestest kõigi koolituste ja kursuste seas). Teiseks olid vägagi asjakohased kursuse esimestel nädalatel jagatud artiklid, eriti tänud ka meilidele saadetud nö tasuliste artiklite eest.

Üks negatiivne asi, mis kursuse käigus mind natukene segadusse ajas oli edublogi versiooni uuendused – kursuse algul tuli kommentaar kinnitada, mingist hetkest enam kinnitama ei pidanud ja teade uue kommentaari kohta potsatas minu postkasti, mingi hetk teade enam postkasti ei potsatanud ja kommentaar lihtsalt ilmus ajaveebi. Nii oligi, et ma üks hetk ootasin, et info tagasiside kohta potsataks postkasti aga teda ei tulnud – ei tulnud. Kindlasti ei ole selles probleemis süüdi kursuse korraldajad. Ehk siis nii palju, et selle peatüki juurde, kus räägitakse oma personaalse keskkonna kujundamisest võib märkida, et veebis pakutavad lahendused võivad ju head olla sel ajahetkel aga kui tahad kindlat ja ajas kestvat süsteemi siis peab sul olema oma server

Ja lõpetuseks – päkapikud tõid jõulude ajal minu postkasti info uuest käsiraamatust “How to Use Social Software in Higher Education”. Ma arvan, et see on igati sobilik lugemine ja seetõttu soovitan seda ka kõigile teistele kursuse läbinud tublidele õppuritele ja ma millegi pärast usun et meie õpetajad ühinevad mu soovitusega

Oma personaalse õpikeskkonnaks otsustasin luua virtuaalse logiraamatu. Kui meresõitjate logiraamat on koht, kuhu pannakse jooksvalt kirja meresõidul juhtuv, et selle abil siis tulevikus vastuvõtja paremaid otsuseid siis arvestades tänapäeva sidevõimalusi oleks sellist lehte võimalik pidada ka otse meresõidu ajal (erinevad lahendused microblogging´ks mobiili vahendusel näiteks) ja siis sadamas olles juba info täiendamine piltide ja videotega või siis hoopis erinevate parandus tööde planeerimine kuival maal.

Mõistekaart – http://www.mindomo.com/view.htm?m=7112e2e3ce2e433c9768721d27dbbfa1

Virtuaalne logiraamat ise http://www.netvibes.com/ragnartm#Purjetamine

Kuna ühisjärjehoidjatega olin ma varem juba kokkupuutunud nagu ka õpiobjektide ja repositooriumitega siis kõige kasulikum minu jaoks sellel kursusel (milleks ma sellest ka osa tahtsin võtta) oli just konkreetne ülevaade erinevadest viitamissüsteemidest ja viitekirjete vormistamine. Seega kursus oli mulle kasulik.

Kursuse läbiviimise kohapealt, siis oleks võinud olla rohkem tagasisidet. Samas proovisin ka ise jälgida (vähemalt mõnede) kaaskursuslaste ajaveebe ja tunnistan, et tegemist oli päris üksjagu aega nõudva tööga, eriti kui veel arvestada tagasiside kirjapanemisele/väljamõtlemisele kuluvat aega. Seega üks või mõni lisanädal nii õppejõududele kui ka õppuritele oleks täiesti õigustatud.

Nagu Terje juba tähelepanu juhtis, siis oli mu seisukoht ekslik avatud keskkondade audentimis süsteemide ühildamises. Online Educal pidas ettekande Norra firma Frontier eestvedaja Roger Larsen näitas lahendust kuhu sai koondada nii oma kinniste õpikeskkondade kui ka avatud keskkondade kontod ja mis see järel automaatselt sünkroniseerib erinevad kontod ja koondab info ka ühtsesse kalendrisse. Lahendus on mõeldud õpilase eluaegse e-portfooliona. Lahendus on tehniliselt valmis, kuid küsimus on selles, kes seda teenust pakub. Algselt mõtles firma pankadele, kuid tänases majanduslik seisukorras on see natukene kahtlane.

Proovin järgmine nädal kirjutada natukene pikema jutu Online Educal kuuldust seoses personaalsete õpikeskkondadega.

Alustuseks siis avatud vs suletud õpikeskkonnad. On selge, et suletud õpikeskkonnad sobivad paremini õppetöö administreerimiseks ehk siis on rohkem mõeldud õppeprotsessi läbiviija mitte aga õppija peale. WebCT – Blackboardi, moodle jt integreerimine mingi kooli õpiinfosüsteemiga on vähemalt teoreetiliselt täiesti võimalik (ja kui e-õpe saavutab mingi teatud taseme koolis siis ka vajalik). Avatud õpikeskkondade integreerimist õpiinfosüsteemiga ma eriti ette ei kujuta. Ehk siis avatud õpikeskkond on personaalne, kinnine asutuse jaoks.

Ja teine pluss, mis mulle meelde tuleb, mida saab anda kinnisele õpikeskkonnale – on Varje palve vähemate kasutajatunnuste suhtes. Kui kinnine õpikeskkond integreerida kooli teiste infosüsteemidega siis on teoreetiliselt võimalik et hetkel kui magnetkaardiga enda kabinetti sisened, lülib arvuti end tööle, logib sisse kooli arvutivõrku ja avab automaatselt kooli õpikeskkonna kuhu ka automaatselt sisselogitakse. Erinevatest avatud keskkondadest kombineeritud õpikeskkondade puhul ma sellist võimalust ei näe.

Kokkuvõttes sõnastaks ma oma seisukoha lühidalt niimoodi, et avatud õpikeskkonnad sobivad rohkem üksikisikute või siis väiksemate gruppide jaoks (eriti kui see grupp koosneb inimestest, kes töötavad erinevates asutustes), suletud õpikeskkonnad sobivad aga suurematele haridusasutustele, kus on kasutusel mitmed infosüsteemid, mis on omavahel edukalt integreeritud.

Neljanda nädala üheks ülesandeks oli ka ühe konkreetse kinnise õpikeskkonna kasutamise analüüsimine. Ma ikkagi personaalseks ei läheks. Sest tegelikult oleneb alati palju ka konkreetse keskkonna konkreetsest installeerimisest serverisse ja kasutajatoe olemasolus ja effektiivsuses. Näiteks moodle kohta (kuna see on vähemalt natukene vähem kinnine kui paljud tema konkurendid) on ju näiteid seinast – seina alates väga hästi disainitud ja intuitiivsetest lehtedest kuni ka täieliku kapsa-pudruni. Ehk siis suletud keskkond on kellegi poolt kuhugile ülesse pandud ja sellest kuidas see on ülesse pandud oleneb ka see kuidas seda on võimalik kasutada. Kui ikka haamril vars taga loksub siis on väga raske naelu kiiresti ja sirgelt sisselüüa.

Kui nüüd jõuda viienda nädalani ja konkreetse tegevuseni siis oleks mul vaja kokkupanna keskkond, mida saaks kasutada Eesti haridusasutuste videokonverentsiseadmete haldajad, et oma vahel kergesti sidet pidada, kogemusijagada ning targemaks saada. Peaks olema võimalik kontakte sisestada ja vahetada, mugavalt kirja saata, foorum, dokumendi jagamine – töötlemine, küsitlused ja võibolla veel ühtteist. Ja muidugi peaks see olema ka lihtne ja kergesti arusaadav. Olen natukene vaadandu keskkonda wiggio.com aga pole kindel et see on ideaalne lahendus.

Olen ka varem kasutanud erinevaid desktopipõhiseid agregaatoreid (nt. NetVibes) ja olen nad leidnud kasulikud. Samad eelistan ikkagi pigem tellida end huvitavad uudistevood otse enda oma postkasti (thundebird). Eks see ole mingilmääral harjumuse küsimus aga samas seab mingid kriteeriumid ka neti ühenduse kiirus. Kodus kasutan KÕU ühendust ja agregaator esilehena laeb end ikka päris tükk aega enne kui kohale jõuab ja kui ta ei ole esileht siis ei pruugi sinna üldse eriti tihti jõuda. Samas rss vood thundebirdi võtavad ikka tunduvalt vähem baite ja bitte.

Kasutasin repositooriumi Connexions.

1. Dr. Illowsky, B., Dean, S. (01.10.2008) Collaborative Statistics [www] http://cnx.org/content/col10522/latest (22.11.2008) – Creative Commons Attribution License (CC-BY 2.0)

2. Lane, D. (18.07.2003) Descriptive Statistics [www] http://cnx.org/content/m10184/latest/ (22.11.2008) – Creative Commons Attribution License (CC-BY 1.0)

3. Kolobe, L. (22.02.2006) What is a Dependent Variable? [www] http://cnx.org/content/m13446/latest/ (22.11.2008) – Creative Commons Attribution License (CC-BY 2.0).

Proovin siis ka sõnasekka öelda, Varje poolt väljakutsutud, arutelul personaalsete õpikeskonda definitsiooni osa. Lühidalt saaks neid defineerida ehk et – personaalsed õpikeskkonnad on personaalsed õpikeskonnad, mis sisaldavad personaalseid vahendeid

Ehk et kui tõsisemalt siis nõustun sellega et definitsioon erineb inimeseti vastavalt sellele, millised õpiharjumused tal on.  Nõus ei ole ma sellega, et arvuti (võib) tekitab(da) probleeme. Arvuti ei tee seda nagu ka ei tekita ka tahvel klassiruumis probleem (vaid ikka halb õpetaja) ja haamer näpupihta lüües (vaid ikka lööja). Ehk, et on olemas head ja halvad (õiged ning valed) meetodid – vahendid mingi asja õpetamiseks.

Üks asi, mida ma ei ole märganud, et aruteludes oleks väljatoodud, aga mis minu jaoks on kindlasti oluline,  on, et personaalsed õpikeskonnad peavad olema kindlasti avatud. Et kui ma oma arvuti kõvakettale teen näiteks ühe kataloogi kuhu kogun läbiloetud pdf-e mingil teemal, teise kuhu salvestan läbilugemata ja ka võibolla kolmanda kuhu salvestan ideekaardid loetu kohta siis seda mina ei nimetaks personaalseks õpikeskkonnaks. Personaalset õpikeskkonda peab saama ka teistega jagada, et saada tagasisidet oma arengu kohta. 

Kuna olen ka varem vastavaid andmebaase kasutanud siis midagi uut minu jaoks polnud. Ei esinenud ka probleeme, kasutasin, läbi Tartu Ülikooli raamatukogu, ScienceDirect andmebaasi. Otsingusõnaks läks “videoconferencing” ja tulemuseks tuli 1 850 artiklit. Olgu siis nendest viis äratoodud

1. Lin, C., (2008) Technology fluidity and on-demand webcasting adoption. Telematics and Informatics, Volume 25, Issue 2, mai 2008, lk. 84 – 98

2. Saltzman, J., Chatterjee, S., Raman, M., (2008) A framework for ICT standards creations: The case of ITU-T standard H.350. Information Systems, Volume 33, Issue 3, mai 2008, lk. 285 – 299

3.  Chen, H-Y., Liu, K-Y., (2008) Web-based synchronized multimedia lecture system design for teaching/learning Chinese as second language. Computers & Education, Volume 50, Issue 3, aprill 2008, lk 693 – 702 

4. Lazaris, A., Koutsakis, P., Paterakis, M., (2008) A new model for video traffic originating from ultiplexed MPEG – 4 videoconference streams. Perfomance Evaluation, Volume 65, Issue 1, jaanuar 2008, lk. 51 -70

5. Baldi, M., Marchetto, G., Ofek, Y., (2007) A scalable solution for engineering streaming traffic in the future Internet. Computer Networks, Volume 51, Issue 14, oktoober 2007, lk. 4092 – 4111